Töölepingu sõlmimise nüansid: Mida ütleb hiljutine kohtupraktika?

19 märts, 2024

Hiljutine kohtupraktika on toonud selguse olukordadesse, kus töölepingu sõlmimise protsess ei ole täielikult järgitud. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-45-22 rõhutab, et tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui:

  • Tööandja on edastanud töötajale töölepingu allkirjastamiseks, töötaja on selle allkirjastanud ja tööle ilmunud, kuid tööandja on jätnud lepingu allkirjastamata.
  • Tööandja ei luba töötajat tööle ja ei vormista lepingut kirjalikult, kuid töötaja on valmis tööd alustama.

Samuti kinnitas Riigikohus, et töölepingu võib lugeda sõlmituks ka siis, kui kokkulepe ei ole kirjalikult fikseeritud. Kuigi seadus nõuab töölepingu sõlmimist kirjalikult, ei tähenda vormistamata jätmine, et leping ei kehti.

Kirjaliku lepingu tähtsus

Kuigi töölepingu sõlmimine kirjalikult on oluline, rõhutab kohtupraktika, et tegelik töösuhe ja kokkulepped on määravad. Kui töötaja asub tööülesandeid täitma ning tööandja seda aktsepteerib, loetakse töösuhe sõlmituks ka ilma kirjaliku dokumendita. Kirjaliku lepingu puudumine võib siiski tekitada vaidlusi töötasu, töötingimuste ja muude kokkulepete osas.

Soovitused tööandjatele ja töötajatele

Tööandjatele:

  • Tagage, et kõik töölepingud oleksid kirjalikult vormistatud enne töötaja tööle asumist.
  • Veenduge, et töötaja mõistab lepingu tingimusi ja nõustub nendega.

Töötajatele:

  • Kui alustate tööd ilma kirjaliku lepinguta, nõudke tööandjalt lepingu vormistamist esimesel võimalusel.
  • Olge teadlik oma õigustest ja kohustustest ning dokumenteerige kokkulepped.

Kokkuvõte

Kohtupraktika näitab, et töösuhte olemasolu ei sõltu üksnes kirjalikust lepingust, vaid poolte tegelikust käitumisest ja kokkulepetest. Tööandjad ja töötajad peaksid olema teadlikud, et kirjalik leping on oluline vahend vältimaks vaidlusi ning tagamaks selgus töösuhte tingimustes.

VIIMASED POSTITUSED

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kategooriad